Usume, et elame võrdlemisi stabiilses maailmanurgas. Hoolimata, et nii looduslik kui inimeste korraldatud maailm on pidevas muutumises. Eksperimentide ja küsitluste põhjal on põhjust uskuda, et enamus usub ka omaette, et tema elu on turvalisem, kui see tegelikult on. Võimalik, et vajame optimismi. Vajame lohutavat uskumust enda võimete ja ümbritsevate ohtude suhtes olemaks natuke julgemad. Taoline hoiak võimaldab ärevuseta reisida, käia poes, investeerida või kerida nutiseadme ekraani. Vajame kinnitust, et süsteemid on stabiilsed, et kriisid asuvad kusagil mujal ja kuuluvad kellelegi teisele.
Aeg-ajalt, ja enamasti ootamatult, illusioon puruneb. Kümme päeva tagasi ei olnud kütusehind päevateema. Kuni blokeeriti Hormuzi väin ja autokütusest kujunes midagi enamat kui lihtsalt osuti armatuurlaual. Keegi seiras näidikut ja ohkas kas kergendunult või tusaselt. Teised tõid teema päevakajalistesse vestlustesse ja siin-seal mõne suurema ettevõtte raamatupidamises korraldati kriisikoosolekuid. Uueks ootamatuks päevateemaks on autokütuste hinnatõus. Mitte, et see oleks kohe liiga kallis. Muret teeb teadmatus.
Ent purunemas on teinegi turvalisuse illusioon. Eelmisel esmaspäeval ärkasid miljonid Dubai ja Abu Dhabi elanikud reaalsusesse milles polnud võimalik teostada makseid. Elanikud ei saanud ühendust pangaga, poest ei saanud maksta toidu eest ja taksojuht nõudis vaid sularaha. Sest Iraani droonirünnakud tabasid suuri regionaalseid andmekeskuseid.
Teherani teravamat militaarset potentsiaali võidi massiivse rünnakulainega oluliselt kahjustada. Aga õrna tsiviiltaristu kahjustamine õnnestub ka võrdlemisi nüride vahenditega. Modernne konflikt on asümmeetriline. Mõned hääled väidavad, et oleme juba ammu Kolmandas Maailmasõjas. See kulgeb veriste lokaalsete konfliktide varjus. Tsiviiltaristut kas rünnatakse või sellega manipuleeritakse kasvatamaks poliitilisi pingeid ja kahjustamaks elukorraldust. Sestap ei tohiks tulla üllatusena, et Teherani vasturünnakute sihtmärgiks pole ainult sõjaväebaasid ega naftarajatised, vaid ka midagi tänapäevasemalt sümboolsemat, ehk andmekeskused ja sidetaristu.
Väljaarvatud mõned plahvatused, paistsid Dubai ja Abu Dhabi "tervetena". Kuid linnade elu oli halvatud. Tänapäevast elukorraldust vahendavad andmekeskused on sõjalise rünnaku eest võrdlemisi kaitsetud. Nende rajamisel keskendutakse pigem energia ja side efektiivsusele ning jahutamisele, mitte droonirünnaku kindlusele. Turvalisusele mõeldakse, aga teatud piirini. Hoolimata, et neid digitaalseid artereid läbivad maksed, logistika, kommunikatsioon ja valitsusteenused. Oleme innustunult rajanud ühiskonna, mis sõltub isegi rohkem andmekeskustest kui 20. sajand sõltus naftast. Ootamatu kriis Lähis-Idas tuletab meelde, et unustasime sõlmida seda kõike kaitsvad ühiskondlikud lepped.
Juhtunu on iseeneses huvitav ja õpetlik. Pole saladuseks, et riiki peetakse võrdlemisi halvaks peremeheks. Erasektorit peetakse tõhusamaks varade kasutajaks. Erinevalt energeetikast, mis on olnud selgelt strateegiline ja rangelt valvatud, on andmekeskusi käsitletud pigem ettevõtluse teemana, kui kriitilise tähtsusega kaitsevarana. Digitaalne sõltuvus kasvas kiiremini kui digitaalne vastupidavus. Paraku, kui need süsteemid lakkavad töötamast, ei halvene igapäevaelu järk-järgult, nagu nafta hinnatõusu puhul, vaid elu seiskub.
Tööstusele rajatud ühiskondades kujunesid selged arusaamad, et raudteed, veevarustus, elektrivõrgud ja naftajuhtmed olid kriitilise tähtsusega taristu ja nende julgeolek oli osa riigikaitse doktriinist. Lihtne oleks pakkuda, et võetagu "internet" militaarse kaitse alla. Mille peale võiks küsida, kui palju ollakse nõus tasuma tänaste "tasuta" teenuste eest? Lausa tasuta pole neist ükski, aga vähemalt enamusel juhtudest ei küsita otseselt raha.
Kodanikud eeldavad usaldusväärset teenust. Ettevõtted eeldavad, et kehtib turuloogika. Aga sõjalise konflikti korral ei kehti kumbki eeldus. Ilma selge ühiskondliku lepinguta ollakse peata. Aeg, mil eeldati, et pilveteenus on kaalutu ja seda ei saa alla tulistada, on läbi. Hormuzi väina ei läbi mitte ainult iga viies naftaliiter vaid ka suur osa Aasiat muu maailmaga ühendavatest valguskaablitest. Võimalik, et järgmisest globaalsest kriisist ei saa me teada nafta hinna, vaid pimeda ekraani kaudu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.